Miski ei paistnud juhtuvat. Kuninganna oli ikka veel liikumatu.
Neiud langetasid pead ning sulgesid silmad.
Kogu lootus oli kadunud.
"Anneliese?" kõlas vaikne hääl.
Printsess vaatas oma emale otsa. Kuninganna oli oma silmad avanud.
"Ema!" Anneliese embas õnnelikult oma ema. "Sa oled elus!"
"Sina samuti!" ütles Genevieve. "Arvasin, et kaotasin su."
Erika vaatas perekonda õnnelikult. Nii hea oli neid taas koos näha.
Kui kuninglikud teineteisest lahti lasksid, astus tuppa üks valvuritest.
"Mul on kohutavalt kahju, Teie Kõrgeausused, kuid Preminger põgenes," sõnas ta.
"Oh ei," sosistas Kuninganna.
"Tänan teid. Võite nüüd minna," ütles Printsess.
Valvur kummardas ning lahkus toast.
"Mis viga on?" küsis Erika Kuningannalt. Genevieve'il oli murelik nägu.
"Ilma Premingeri nõusolekuta ei saa ma lahutust," lausus Kuninganna ja silmitses oma abielusõrmust.
"Me leiame ta," kinnitas Anneliese talle.
Kuid Kuninganna ei arvanud nii.